Üle pika aja taaskord.

Täna tegime Tibule vabahüppeid. Vasakult hüppas varuga ja väga korralikult ning kõige kõrgem oli 86cm, mis erilist raskust talle ei valmistanud. Paremalt aga tal oleks nagu kont kaelas, galoppi jookseb viletsalt ja hüppab viletsalt. Aga üle läks ka paremast jalast kõikidest takistustest.
Kõige suurem müstika toimub ta jalgadega kui ta galoppi jookseb, pidevalt vahetab ta jalgu nii risti kui hoopis välimisteks. Aga täna juba oli näha, et kurvis tal seal kahe kõrva vahel klikkab ja vahetab jalad õigeks, seda küll ainult vasakust jalast joostes. Paremast jalast on tal ikka väga raske joosta ning ta vahetab jalgu kogu aeg, ning tekitab iseendalegi suure segaduse. Komistamine tundub tal ka väga selge olevat praegu.
Kõige suurem mure on parem paine, sest seda ta ei tee. Loodaks, et see on hammaste pärast, ning peale hambaarsti saame jälle kõik ordnungisse. Lisaks on galopile tõsted seljast väga kahtlase väärtusega, peab palju harjutama.

Berrikale proovisime taaskord õpetada päitsesurvet. Midagi saime juba selgeks, aga see on selline selge seebivesi praegu veel.

Reede

Reedel käisime Tibuga taas ratsutamas üle pika aja.
Ta oli hästi tubli ja teadis kohe kui selga minna, mida tegema peab, ehk siis hoidis tempot ja välja ei surnud. Kokku võibolla seljas sai oldud 15 minut. Lõpetasime hästi kiiresti ära, sest ta oli nii tubli ja rohkem ei tahtnud edasi teha.
Lisaks nüüd on tal olemas kogu varustus, uus sadul, valjad, suulised ja kõik muu nodi...ehk siis Katšing!

Täna oli üks tore päev. Tibu oli hästi tubli. Suutis juba päris palju lõdvestada ja mokaotsas oli natuke vahtugi. Vasakule on ta väga hea, aga paremale jookseb tibul juhe juba sammus kokku, seekord oli küll parem kui eelmine, kuid siiski vasaku poolega ei anna võrrelda. Lõpus võtsin gogue ära ja proovisin galopitõsteid vasakule. Sain isegi 4 täitsa arvestatavat tõstet, aga natuke liiga libe oli, et lasta pikemalt joosta kui pool ringi, seega jätsin selle järgmiseks korraks.
Peale selle on Tibul mingi kole komme külge tulnud kõiki asju, kaitsmeid kordet ja muud hammastega haarata. Loodame, et see oli ajutine paha tuju või miski selline ja mitte püsiv käitumismall.

Täna käisime Sannaga Tibu juures ja tegime talle kordet Gogue´ga. Arvestades sellega, et Pilgrim ja Berry samal ajal kui me tööd tegime tegid väga hirmsat möllu karjamaal ning oli alles esimene kord kui me sellega korralikku tööd tegime oli Tipskin väga tubli. Sammu kõnnib väga aeglaselt ning kipub kas seisma jääma või traavile üle minema. Sellega peab tööd tegema. Tegime palju üleminekuid ja sammus sai juba mitu korda lõdvestatud aga traavis vaid mõned hetked annab järgi.
Berryga kõndisime käe kõrval, ning proovime vaikselt õpetada käe kõrval jooksmist. Too on ikka nii lapselikku lusti täis, et kipub rohkelt mängima ja tähelepanu hajub sekunditega. Vahva hobune.

Tore pühapäev.

Tibul on paha kopli komme küljes, kui elektrit pole hüppab ta üle traadi ja see Kirp kes tema järgi hull on jookseb koos aia ja postidega kaasa. Täna kui tulime siis oli 4 tavalise noore asemel seal neid tervelt kuus ja igaüks jooksis nii suure kiiruga kui vähegi suuts. Õnneks sai see kiiresti ohutu lahenduse aga need hobused on ikka vahel tuutud küll!!
Tänane trenn hakkas sõnadega, ohhsaa Tibu mõistab ise mida teha, aga pikalt see ei kestnud. Muidugi oli ta väga tubli ja tore aga kipub ikka välja surema. Täna tulid Subli mineraalid Berryga kahepeale. Kuu aja pärast võiksid mõlemate karvad olla läikivad kui kiilaka peanupp. Ja head uudised ka, Berry brei on peaaegu, et kadunud.

Teine ja kolmaski kord sadulas.

Neljapäev.
Tibu juurde jõudsime üsna hilja tegelikult. Aga siis Teele läks ratsutama. Selga läksime talli ees ning kordet ette ei teinud. Esialgu siis käis samm ja traav kordel ning pärast lahtiselt traavi. Tibu õppis peamiselt rütmi, põhimärguandeid ning olulist asja, et ratsanik võib seljas rääkida mida ta tahab aga kui keha pole teistsugust märguannet andnud peab jätkama sellega mid ratsaniku keha nõuab. Oluline on see nimelt selle pärast, et Tibu on väga tundlik häälele ja teda on kasvatatud väga häälekeskselt.
Reede
Võrratu päev. Tibu sai oma esimese sadula. Täissünteetilise Maxima 32´raamiga sadula mille ise on 16,5. Sadul väike ja lühike kuid siiski mugav. Sadul istus väga hästi ja fikseeritult kuigi veidi ronis ette, aga see oli sadulavöö olematuse pärast. Nimelt oli tal Cadillaci sadulavöö mis on hirmus pikk. Homme proovime laenata kellegi käest lühemat. Seekord oli Tibu algusest peale lahti, Teele õpetas talle peamiselt rütmi hoidmist ja sirgelt jooksmist, sest muškin kipub välja surema ning paar korda sai platsi kõrval kõhuni lumes ka ära käidud. Mitte midagi ohtlikku kuid nalja nabani (otseses mõttes). Enne ratsmetööga alustamist on meil kindlasti tarvis väiksemaid põserihmu, korralikke suulisi ja kindlasti ka hambaarsti.

Esimesed sammud sadulas

Tibu on olnud Kalesil alates 13.november 2010. Selle aja sees on teda kordetatud või käe kõrval tööd tehtud kaks kuni neli korda nädalas. Käe kõrval juba väga tubli aga kordel veel galoppi hästi ei jookse. Paremale isegi saab tõste kätte aga vasakule hakkab lihtsalt traavi uhama.
Esimest korda kõõlusime tal seljas 30 detsembril, siis kui me Voosel hobused sadulasse panime. Teist korda kõõlusime niisama ilma sadulata nädalake tagasi.
Täna aga otsustasime Teelega, et aitab naljast ja panemegi Tipskini sadulasse. Kui välja arvata, et sadul on ikka tõsimeeli kõige hullem jurakas, mida julgeb veel hobusele selga panna vähemalt esimesteks sammudeks, siis Tibu oli väga tubli. Ta oli rahulik ja õppis väga kiiresti. Teele siis ratsutas sammu ja traavi.
Tibu näeb varustusega välja nagu kompu!

ja nii se kõik hakkas aastakakstuhatneli